Lumiiiiiiiiiiiii

Teisipaeval hakkas lund sadama. Sadas terve oo. Kolmapaevaks oli maa valge. Neljapaeval oli ikka veel palju lund ja kulm oli ka. Looooooooodetavasti see nii jaabki.

Aga siis kui veel lund ei olnud, kaisid tudrukud pildistamas))))

3xG

3xJ

Arhiivis:

Coffee-time

Vintage's

Baaaaaaaaaaaaaaaaaaaa!!!!

Rumeenias Puchianude juures. By the family Puchianu in Romania

Kui ma septembris Viini joudsin, siis uks esimesi asju mis ma ostsin oli vihmavari. Tollal ma arvasin, et mul laheb seda kindlasti vaja. tegelikkuses ma pole seda siiani kordagi kasutan, seisab vaid mul kapis. Avastasin selle, kui kolmapaevva oosel oma kappi koristasin ja asju Rumeenia reisiks valmis seadsin. Neljapaeva hommikul sadas Viinis vihma. Mitte esimest korda, aga ma kogesin sellist sadu Viinis esimest korda. Nii jatsime vihmase Viini ja siirdusime RUMEENIASSE!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Seekord ei soitnud me uksinda, meiega uhines Georgiana nobu Alina, kes oli juba kolm monusat paeva Viini elu nautinud. Lend Viini kestis vaid natuke ule 1 tunni ja see oli esimene kord meie molema jaoks, kui me soitsime pimedaga. Teel Rumeeniasse kinkis Alina meile molemale G-ga imekaunid kaelakeed Swarovski kividega. Ja ta kinkis need meile lennukis, niiet pool teed me ainult imetlesime oma kauneid kaelakeesid.

We arrived luckily to Romania. it was the first time for both of us to fly when its dark. With us was Alina, G-s cousin, who made lovely presents for us!

A present for Georgiana (left) and me (right). Thank you, Alina, they are beautiful!

Maandusime onnelikult Bukaresti ja edasi algas u 3 tunnine autosoit Râsnovi poole. Kuigi me oleme Georgianaga nagu oo ja paev (arvatavasti selleparast klapimegi nii hasti) leiame jarjest enam ka uhist. Meie molema kodulinna teine taht haaldub õ-na. Georgiana pere elab Râsnovis, minu pere Võrus.

After arriving to the capital, Bukarest, we had to drive 3 hours by car to Râsnov, G-s hometown.

Lennujaamas polnud meil keegi vastas, sest Puchianud ootasid meid nadal aega hiljem koju. See oli Georgiana uks kauaplaneeritud saladusi vanematele mitte kojutulekust raakida. Ka ta sobrad ei teadnud sellest midagi. Ja kuigi ma meenutasin talle mitmeid kordi, et mina olen ju ka temaga ja vb on see liiga suur ullatus, siis tema: Ja siis? Ja rohkem me sel teemal ei raakinud. Olgu siis ullatus. Ohtul kl 23.00 kohaliku aja jargi (jehuu, me oleme samas ajavoondis Eestiga taas!!!!!!!!!) joudsime Puchianude imearmsa maja ette ja tegime sellise ullatuse (suprize) ta vanematele, et pisaraid ei hoidnud tagasi keegi. Lopuks siis olime joudnud Rumeeniasse, Georgiana koju.

It was big secret for G-s parents, taht we arrived on 15. Dec instead of 23. Dec as said. The homecoming was very emotional, but G love making surprises and the family was so lovely surprised that we arrived earlier as promised.

Siiski, G parim sobranna, Daiana, kinkis meile Rumeeniasse saabumise puhul kaunid lillekimbud.

Flowers for us from Daiana, G-s best friend.

Need 5 paeva siin Rumeenias on olnud toeline puhkus. Ma isegi ei moelnud enam oma kodutoodele saksa keeles, reformpedagoogikas ja didaktikas. Kuna ma lahkusin Viinist enne vaheaja algust, siis on natuke kiire monede ainete lopetamisega, AGA ma olen ju erasmus (parim vabandus ever ja nuud julgen seda ka kasutada))))). Kahju oli ainult sellest, et ma ei saanud osa votta reedesest vaikesest joulupeost teiste erasmuslastega, mida meie koordinaator korraldas. AGA ma puudusin ka esimeselt tervituspeolt, niiet jah.

Nende 5 paeva jooksul olen ma juba nii palju uut kogenud, et ma ei joua Georgianat ara tanada, kui tore mu on olnud. Nii nagu ta lubas, pole hullu, et ma keelt ei valda, ta toesti tolgib mulle koike ja votab mind igalepoole kaasa. Uskumatu, et terve mu erasmuse perioodi valtel, me olemegi iga paev 4 kuud jarjest koos. Ja ma toesti tunnen ennast siin kui kodus. Nende maja on vaga hubane ja kuigi perekond oli mind enne vaid videokone kaudu nainud, on tegemist vaga suureparase ja armastava perega. Georgiana oega saan vaga hasti saksa keeles suhelda, ema oskab uksikuid sonu ja puuab vaga, opetab mulle rumeenia keelt ja mina talle eesti keelt ))) see on nii tore. Ta naeb vga nooruslik valja ja nalja saab ka palju. Ja oi kui palju kahju mul on, et ma pole rumeenia keelt oppinud. Rumeenia keel kolab ulikaunilt ja seda valdab ikkagi ule 20 miljoni inimese (just niipalju on Rumeenias elanikke).

I really love G-s family, they are very kind for me and although they speak romanian and i dont understand, i try hard and they try hard and someway we can understand eachother. A lot of thanks to Georgiana who translates always. Also her sister can speak german very well.

The view from G room. Love that! 

 G on her balcony

Christmas are coming! The whole house is covered by plants and christmas stuff.

G-s home. Front of the house G with her car. Only two days and we have driven about 500 km!!!

Jah, ma voin oelda, et Georgiana pere pole keskmine Rumeenia perekond. Puchanude suguvosale kuulub Rumeenia AINUKE veeparadiis (Paradisul Acvatic) ja Georgiana vanemad on restoranipidajad selles suures veeparadiis-hotell-restoran kompleksis. See aga tahendab, et ma saan tasuta veeparadiisi kulastada ja ule paeva oleme selles restos soomas kainud))) Juba teasel paeval kulastasime Georgiana onu ja tadi, kellele kuulub hotell ja veeparadiis. Vaga toredad ja kulalislahked inimesed ja nad kulastasid ka sel aastal Tallinna!!!!

G-s parents have a restaurant in swimmingbool-hotel-restaurant complex called Paradisul Acvatic.

Aga uhe erakordsema mulje jattis mulle kulaskaik Georgiana vanavanemate juurde. Nimelt oli neil kasil seatapmine. Seda me onneks ei nainud, joudsime kohale hilja, aga meile tehti korralik lounasook traditsioonilise rumeenia toiduga. Kuna ma olen toidu suhtes vaga paindlik ja soon enam-vahem koike (praegu tulevad meelde vaid oliivid ja maksakaste, mida ma kindlalt ei soo), pealegi oli enamus asju mulle juba tuttav (G ema oli meile Viini traditsioonilist toitu saatnud). Meile pakuti midagi pudru taolist, loomulikult varsket sealiha, erinevat sorti juuste ja pitsi eriti kanget (kuigi 40 vol) puhast ploomist valmistatud jooki. Juust oli minu jaoks vaga soolane ja seanahka ma ka suua ei suutnud (kuigi kohalike jaoks on see midagi vaga maitsvat). Aga vanaema ja vanaisa juures oli vaga tore ja oi kuidas mulle meeldivad maa-elamised. Ta vanavanemad elavad magede vahelises kulas, kus kraanist voolab vaid (ulikulm)allikavesi ja moned inimesed soidavadki hobustega (jah, Rumeenias on see voimalik. Need, kes ei joua autot osta, kasutavad hobust pikemate vahemaade labimiseks. Vordluseks Viinis soidutatakse hobustega kesklinnas turiste). Ja Georgiana naitas mulle traditsioonilist maaelamist ja raakis monedest traditsioonidest. Teel kuulasime traditsioonilist rumeenia folkmuusikat (G armastab seda)))) Tana naitas G mulle kahte pulmavideot. tegemist oli G sugulaste laulatusega ja molemas pulmas oli G ka ise osaline. Ja ma ei maleta, mitmes pulmas G on juba kainud. Ja mitmed pulma eelsed traditsioonid on just G vanemate majas korraldatud! Uus pruutpaar ja riided, samad inimesed ja maja)))

i can say that the most expressive experience for me was visiting her grandparents. We had lunch with a lot of traditional romanian food (some kind of porridge, fresh pork, different sort of cheese and extra strong alcohol. It takes time for me to learn the pronunciation of all the foods, but the only one, that i couldnt to eat was pigskin). During these days i have experienced so much traditional - G also showed to me some videos of weddigs that she have taken part. Not to mention romanian traditional music, that G loves and we listen it in the car when driving around Brasov.

Samuti olen tutvunud juba G parimate sopradega. Daianaga kaisime koos kohvitamas. Kolme sobrannaga veetsime reede ohtu baari ja klubi kulastades. Ja laupaeva ohtu moodus G lemmikklubis – Kashos. Sissepaas Kashosse maksis vaid umberarvestatult 3€, selle eest saime lisaks ka 2 kokteili (mina sain neli – G oli autoga)  Tegelikult ei tea ma mitu kokteili ma selle ohtu jooksul ara join, sest onneks raakis klubis moni veel inglise keelt ja mul oli vaga tore ohtu. Ha, nalja sai kovasti, kui reedel Social Clubis minuga kohlikud mehed raakima tulid ja pika jutu rumeenia keeles maha pidasid, AGA MA EI SAANUD UHESTKI SONAST ARU. Naljakas oli nii minult kui Georgiana sopradel, kes soovitasid mul kohe Ba! (Nagemist!) oelda, kui keegi peaks pealetukkivaks muutuma. Reaalsus on siin selline, et vaid vahesed oskavad siin inglise keelt, saksa keelest raakimata ja vooras keeleruumis on kohati vagagi raske olla. Nii juhtubki, et ma vahepeal hakkan eesti keeles midagi kusima… Kui alguses oli Viinis raske, et koik on saksa keeles, siis siin olen ma ilma Georgianata totaalselt lost. Aga onneks olen ma siiani vaid sooja ja sobralikku suhtumist nii pere kui G soprade poolt tundnud, et koduigatsus ei ole veel peale tulnud. Koik on lihtsalt veel nii uus ja huvitav mu jaoks, et mulle meeldib see tunne.

I have already meet many G-s friends here and because everything is new for me it couldnt make me homesick yet. Mostly romanians speak only romanian and this makes communication with locals hard. But i have experienced some funny situations in a club, when people just come and say many sentences in romanian not realising that i dont understand them. Next time G friends recommended to me to say that im from China or something like that. But i dont feel myself alone at all. G, her family and friends are so kind for me. And its true that romanian women are so beautiful. 

Georgiana and Daiana 

The first visiting a caffee. It so relaxing to pay for a coffee about 2 €, instead of at least 4 € in Vienna.

Hot Vanilla Baby 

Friday night started in a bar called Crew Bar, as you can see the name left. With Mada (next to G), Roxy and Silvana. I enjoyed the night with you! And with romanian, who didnt get that i dont understand any word of what they said to me in romanian.

Imede-ime on see, et ma ei olegi siin unine. Viinis on mingi eriline ohk, sest ma olin alatasa nii uimane ja  vasinud, et ilma kohvita oli raske elada. Siin on kuidagi nii vaba ja kerge olla. Soogiga olen juba harjunud ja magada on ka hea (nii naljaks kui see ka pole, ma pole Viini saabumise paevast kordagi unenagusid nainud). Ma tunnen ennast siin vaga koduselt ja hasti (G toa aknast avaneb miljonivaade magedele). Ja meil on peres ka 3kuused imearmsad kutsikad!!! Kellega saab iga paev mangida ja kes ennast uldse pildistada ei lase – kogu aeg jooksevad kaamera juurde ja tahavad mangida. Niiet lisaks ulihoolitsevale 4 liikmelisele G perele on veel 4liikmeline koerapere.

Take a look at these lovely small puppies we have. 4 dogs (2 adults with 2 puppies) is like my dream come true! And they are so active (except 1, he is too shy) so they even dont let take pics of them. I can playing with them everyday - that makes me happy!

 Ulimalt tagasihoidlik. Very shy.

Tema juba ennast tagasi ei hoia. Full of energy!

Nagu Georgana lubas, Rumeenias ta mul magada ei lase, siis nii ongi juhtunud. Ees ootab hulgaliselt kulaskaike, nt homme lahme G koolimajja opetajatele kulla, siis veel pool Brasovit ja Rasnovit G sopru, kes koik tahavad G-d naha. 

Georgiana promised me, that i just cant sleep or get bored in Romania. Its true, since arriving till now, everything have expressed me in a good way. And a lot of activities are waiting for us!!!

Some picture from Brasov

G-s school 

 Christmastree in the centre of the town

 The main shoppingstreet in Brasov. Reminds me Mariahilferstrasse, but much more smaller as in Vienna

You can see christmas everywhere all over Romania. I love different lights above the streets decorating different towns in here. 

Minu laupaeva ohtune ullatus G-lt - Belvedere - vaade Brasovi linnale. Kahjuks ei suuda see foto edasi anda seda kaunist vaadet. 

Belvedere - so called the view of lighted Brasov. Romantical place for all. My Saturday night surprise from G. Love that girl so much!!! PS This Foto cant show all of the beauty. You have to come and see it real. 

Joulud veedame vaid pere ringis kodus, kuid kuna Paradisul Acvatica on 365 paeva aastas lahti ja vanemad toesti kaivadki iga paev tool, siis me veel tapselt ei tea, kuidas seekordsed joulud valja nagma hakkavad. Kindel on vaid see, et joululaupaeva hommikul ehime kuuske ja paevad varem valmistame traditsioonilist rumeenia toitu. Aastavahetuse veedame koos 40 sobra ja tuttavaga Brasovis. Kuid kus tapselt, seda ei tea. Aga on oodata suuremat rumeeniapidu.

The christmas we will spend at home by G-s family. How its gonna be, i dont know, because the restorant is opened every single day of the year (included christmas and newyear). One is for sure, we will decorate the christmastree and make some traditional Romanian food. New year we will celebrate in Brasov among 40 people of G-s friends, probably renting a house somewhere here.

Ba! Noapte buna!

PS: Alles nuud taipasin kui palju tapitahti me eesti keeles kasutame, endal on ka naljakas lugeda.

Ja veel: koiki emotsioone juba pildile ei puua ja kindlasti jai mul midagi tahtsat veel kirjutamata.

Seda ka, et siin kaisime laupaeval ule kolme kuu juuksuris. Ootasime nii vaga, sest juukseotsad olid oi-oi kui katki. Meie pikad juuksed on nuud 5-10 cm vorra luhemad ja kogu vark laks maksma vaid 3€ (Viinis maksab pikkade juuste otste loikus al 30€, 40€, 50€). 

Vamos a Graz!

Ma üldse ei hakka vabandamagi, et viimane blogi oli oioi kui ammu. Praktika ja erasmus on põhilised ajaröövlid. Et mitte rääkida opereti külastusest, ooperist Viini ooperimajas, paljudest sünnipäeva- ja muudest pidudest, trennid, pühapäeva traditsiooniline saun ja kindlasti on midagi veel vahepeal toimunud, mis kohe meelde ei tule. Aga ma lihtsalt pean Grazist enne Rumeenia reisi kirjutama. Niiet, I`m back.

Kaks ja pool tundi rongisõitu ja vahepeal saime nautida ka lund

ja mägesid.

Mõne tüdruku pilk on isegi pildistamise ajaks lumele naelutatud. Ma tahaks ise ka teada, mida tähendab esimest korda lund katsuda...

Graz päeval

 Läbi linna voolab Muhri jõgi. Pildil tehissaar, kus saab kohvi juua ja kontserte nautida. Või lihtsalt läbi jalutada:D

Ja öösel...

 

Iga tänav oli erineva motiiviga valgustatud ja valgustuse pealt juba kokku ei hoitud.

Kahe tulekera vahel. Artistic photo.

Raekoja fassadi tuledemäng oli muljetavaldav. Raekoja esisel platsil loomulikult jõululaat ja massid, nii öösel kui päeval. Kusjuures tänavad olid selles 200 000 elanikuga Austria suuruselt teises linnas (Viini järel) kitsad ja kohati vägagi. Kui jalg sõiduteele tõsta, siis võib vabalt tramm sellest juba üle sõita. Kellele karjuti kõige rohkem Vorsicht!?

 Näide aeguvast kunstist - jääst häll. Vaikselt oli sulamist näha, vesi voolas aeglaselt hälli alt tänavale. See on üks peamisi vaatamisväärsusi Grazis, kindlasti ka üks meeldejäävamaid. Ma ainult ei tea, mis imega seda jääd seal kogu advendiaja värskena hoiti - õhutemperatuur oli kaugelt üle 0 kraadi.

Söök & jook

 Mirja ja Gülnuriga. Leidsime ühel päeval enne suurt muuseumide külastust väga mõnusa kohviku. Ma ei tea, kuidas teised, aga meie ilma kohvita päeva ei alusta. Seda enam, et ees ootasid kaks muuseumi. Kõige esimene muuseum, mis oli ühtlasi meie ühiskülastus ja kohustuslik, oli relvade muuseum. Ma nimetaks seda Austria vanimaks relvalaoks, sest relvi ja kaitsevarustust oli seal tervele armeele. Ja meie giidiks läbi nelja korruse oli kleenuke naine. 

Pärast kohvikut suundusime edasi Modernse kunsti muuseumisse, mis vist kellelegi erilist muljet ei avaldanud. Suur ja maitsetu linnapilti täiesti sobimatu hoone ja mõttetu näitus.

Kolmas ja ühtlasi viimane muuseum oli kõige huvitavam - ajast ja igavikust. Kas te mäletate kui kiiresti jooksis Usain Bolt? Umbes kümne meetrisel distantsil sai seda oma ajaga võrrelda. 

Aga meie lemmik oli ikkagi Stadtcafe. Hea toit ja üllatavalt hea teenindus

 Katharina, Kasia ja Julie. Esimene päev. Viini šnitsel.

Viimane päev - Schlossberg

 Ülesse sai minna kahte moodi: jalgsi või tõstukiga.

 

Nii pisike see Graz oligi. Vaade Schlossbergi mäelt. Palju punaseid katuseid meenutasid mulle kohe Tallinna vanalinna. Aga muidu meenutas Graz natuke ka Tartut: üle Muhri jõe on seitse silda.

 

Alla sai tulla kahte moodi: jalgsi mööda treppe või jalgsi läbi tunneli.

Ja lõpetuseks üks ühispilt

Ja kaks sõbrapilti

 Kasiaga (Poola)

 Mirjaga (Soome)

Eriline tänu Katharinale, kellelt pärineb enamus pilte selles blogis.


Ja suur tänu kõigile toetajatele ja üllatajatele. Ma olen selle nädala jooksul nii palju häid soove eelolevaks Rumeenia reisiks saanud.

Suurimad üllatajad aga olid täna minu praktikakooli 4b, kes tegid mulle viimase koolipäeva puhul sel aastal jõulukingituse (midagi pehmet ja sooja), ja Meie Klubi, kes ikka ja jälle suudab millegagi üllatada (mul pole aimugi, millele ma homme järgi lähen). 

Ja ekstra suur tänu ja kallid Isabelale, kes nägi terve õhtu vaeva ja tegi mulle imeilusa prantsuse maniküüri Rumeenia reisiks.

Aga reisiks pole ma üldse valmis: kohver on ikka veel pakkimata, rumeenia keelt ma ei oska... Vähemalt Herbertina on kindlates kätes Herberti juures. Ma tean ainult, et Brasovis ootab meid üks armastav perekond, kel pole õrna aimugi, et me just homme saabume...