Monday, November 28, 2011

Võrumaale

Lisan ühe vana pildi, kui me ekskursioonil matemaatikamajas olime (leidsin selle kellegi facest), näete meie reedeõhtuseid outfite ja lõpuks saate lugeda mu saksa keele kodutööd teemal "Minu kodu." 

 Kui me matemaatikamajas käisime...
Kusjuures pärast seda ekskursiooni kohtusin ma samas ruumis ühe väga sümpaatse õppejõuga... Eestist! Ma olin algul nii üllatunud, kui mulle mainiti, et siin on keegi Eestist. Loomulikult ma tahtsin temaga suhelda! See õppejõud Viljandi kultuuriakadeemiast oli siin vaid konverentsil mõned päevad, aga tore oli üle kahe kuu silmast silma eesti keeles rääkida. Natuke võõras ka :) 


 Praktikakoolis
Kostas räägib kreeka toitudest.  Vasakul meie praktikajuhendaja Beatrix.


 Kahjuks sel päeval ei saanud slaidishowd suurel ekraanil näidata, kuigi kõik võimalused on muidu olemas.




Pilte meie reede õhtust
Meil on nüüd seintel moonid:)

Ja siin näide soengust, mis ma Georgianale tegin enne Moody klubisse minekut.







Et ma siin ikka koolitööga ka tegelen, siis siin on näide ühest jutust, mille kirjutasin saksa keele tunni jaoks. See on küll toimetamata versioon, aga ma olen selle üle siiski väga uhke. Kui tavaliselt tuleb mul kirjutamine väga raskelt, siis seekord ma teadsin täpselt, mis on kodu, mille järgi ma igatsen ja mida ma öelda tahan. Meile oli ette antud vaid niipalju, et tekst pidi mahtuma 1 A4-le, pidime kasutama mõningaid sõnu ja väljendeid ja tekst pidi olema kriitiline. No ma andsin endast parima.

Meine Heimat
Es ist ja nicht erste Mal, wenn ich mich über meine Heimat Gedanken mache. Eigentlich habe ich in meinem Heimatland – Estland – niemals oder selten über Bedeutung Heimat nachgedacht. Wenn aber hier mein Freund fragte von mir, wie ist meine Heimat oder was überhaupt bedeutet mir Heimat, musste ich mir zuerst darüber überlegen was und wie viel zu sagen. Obwohl Estland und mein Heimatort Võru klein sind im Vergleich mit anderen europäischen Städte, trotzdem gibt es viel zu sagen.
Wenn ich ein Präsentation von Estland in der Praxisschule vorbereitet habe, habe ich ein Foto im Internet gefunden, das am besten meiner Meinung nach meine Gefühle zum meine Heimatland beschreibt. Auf dem Foto sieht man drei Farbe – blauen Himmel, schwarzen Wald und weissen Schnee. Die sind auch estnische Flaggefarbe und jeden Mal ich in der Landschaft diesen Blick sehe, fühle ich mich ein bischen wie Zuhause. 


50% von Estland ist mit Wälder gedeckt. Je mehr Süden fahren, desto hügeliger der Weg geht. Zwischen diese kleine Hügel in Võrumaa bin ich geboren und aufgewachsen. Ganz ohne Zweifel, meine Heimat ist den ganzen Landeskreis Võrumaa. Obwohl ich immer in der Kleinstadt gewohnt bin, geniesse ich mehr Landschaft ausserhalb Võru. In Estland gibt es keine Gebirge wie in Österreich. In der Welt gibt es tieferen Seen und längeren Flüsse, aber die grösste Hügel der ganzen Baltikum (Suur-Munamägi 318 M), der tiefsten See (Rõuge Suurjärv 38 M) und die grössten Fluss Estlands (Võhandu 162 Km) liegen in meiner Heimatort.
Auffällig ist unsere Dialekt, der jede Einwohner in Võru kennt und spricht, aber die Menschen von Hauptstadt hilfslos lachen und nichts antworten können wenn sie Besuch nach Süd-Estland machen.
Schliesslich bedeutet Võru eine Runde. Eine Runde ist das Ganze ohne Grenzen zwischen des Anfangs und der Ende. Es kann alles Gute aber auch auswegslos, hoffnungslos Verschwindigkeit bedeuten. Am besten ist die Runde zerreissen und Spirale bauen. Der in Võru geboren ist, findet immer den Weg zurück. Leider sind viele berühmte Künstler, Sportler, Schriftsteller und Musiker nicht in Võru geblieben, sondern bessere Möglichkeiten zum trainieren, Konzerte organisieren, Einstellungen vorstellen usw in Ausland gefunden. Trotz grossere Arbeitslosigkeit ist es einfacher in Ausland ein Job zu finden und mehr Geld den gleichen Arbeit verdienen.
Der Autor unsere Nationalepos Fr. R. Kreutzwald hat gesagt: Wichtig ist nicht wo du wohnst, sondern wie du lebst. Ein Stück von Võru bleibt immer im Herz der Mensch, der in Võru geboren ist.


Otsin nüüd kellegi, kes viitsiks mu teksti veel üle lugeda ja parandada. 
 


Monday, November 21, 2011

Es weinachtet!

Uskumatu, kui tavaliselt tuleb mul Weinachtsstimmung (jõulutunne) esimese lumega, siis seekord tegi Schönbrunni jõululaat veel sadamata lume eest suure töö ära. Oh seda ilu ja toredust! Külma vastu aitas kuum (kookose) punch ja soe (Gemüse) supp.


Sooja suppi serveeriti leiva (meie mõistes saia) sees. See oli kui hiigel vastlakukkel, millel kaan pealt ja sisu välja võetud, asemel aga supp. Es war lecker:D

 Kuum punch on üks must be (seda lihtsalt peab proovima). See meenutab meie glögi, aga pole päris sama. Valikus apelsini, õuna, kookose jm, ka alkoholivaba (Kinderpunch). Mida küll ilma selleta külmaga teha?!


Sissepääs laadale


 Ma ei oskagi öelda, mida seal kõige rohkem leidus, aga kindlasti oli seal üks peamisi kaupu inglid.

Liis! Mul tuli nende piltidega seoses see lugu meelde
Ingel
Inimene küsis oma inglilt: "Miks siis, kui mul kõik hästi oli, 
käisid sa mu kõrval ja liival oli näha kaks paari jälgi - minu ja sinu omad -, 
siis aga, kui mind tabas ebaõnn, 
jätsid sa mu maha ning ma nägin liival vaid ühtesid jälgi?"
Ingel vastas: "Kui sul olid rasked ajad, siis ma kandsin sind kätel."

See oli ka üks mu lemmikputkasid, mille juurest on raske eemale minna. Võrratu kaneelilõhn!!!!!!!!! 
Aa, proovige kohvi kaneeliga. Ma enam ilma ei joogi:D


Rina - tsekka seda valget karu!


 Piparkoogimajad

Natuke scary moviet



Maile, Tuuli, Maret

Käbi-päkapikud



 Iga putka oli kuidagi eriliselt kaunilt sisustatud. Selle mee-putka juures vajus mul suu lahti, kui palju erinevaid asju saab meest, vahast ja taruvaigust teha.....


Kui keegi oleks ise selle peale tulnud, mis see on, siis see saab minult mmmmmmmmmusi.

See on arvatavasti üks esimesi kalkulaatoreid. Mehaaniline. Ahvi jalad näitavad arve, mida korrutada ja käte vahel on vastus :)

Hipi auto Birxile!

Alati särav Isabela


Es weinachtet ja mitte vähe.

Monday, November 14, 2011

Minu elu esimesed iseküpsetatud kaeraküpsised...

said otsa mõne tunniga.
 Leidsin netist ühe täiesti tavalise kaeraküpsiste retsepti ja natuke improviseerisin juurde. Duubeldasin koguseid ja suhkrut sai vägagi tunde järgi. Aga kuna neid on nii lihtne valmistada, tuleb ainult ained kokku segada ja küpsetamist jälgida. Küpsised said väga maitsvad ja natuke pehmemad kui Kaera-Ants.

Küpsiste mõte, miks ma neid tegin on tegelikult see, et tahtsin proovida eestimaist traditsioonilist toitu ise teha, et neid siis kahe nädala pärast teistele Erasmuse tudengitele pärast oma Eesti-presentatsiooni pakkuda. Millegi traditsioonilise pakkumine oma osa presentatsioonist ja pakkuda võib nii söödavat kui joodavat. Aitäh kõigile, kes ideid pakkusid!

Küpsised said väga ruttu otsa, sest ühisköögis käib palju inimesi ja kuna ma olin väga rõõmus, et esimese korraga välja tulid, siis... nii ta läks. Kõik said midagi eestimaist proovida. Ja kui sakslased küsisid, et mis need on, siis kuna ma saksa- ega inglisekeelset nimetust anda ei osanud, pidid nad leppima `kaeraküpsisega`, mis nende suus kõlas kui `koeraküpsis`. Nii neil kui minul oli naljakas.

Reedel tegi Isabela köögis brasiiliapärast Strogonoffi. Ja see sai suurepärane. Eriline oli see, et ta pani viski põlema ja lisas kanatükkidele, mis on eelnevalt sibulaga kuumutatud. Nüüd on mul ka tehnoloogia selge ja kindlasti proovin ka Eestis seda teha.



Laupäeval pärast Herbertina ostu, tegime õhtusöögiks pizzat. Nii paksu pizzat ei olegi veel söönud, võib-olla ainult Steffanis. Aga öeldakse ju, et tühi kõht on parim kokk :D



Nüüd te kindlasti tahate teada, kes on Herbertina. Siin ta on, meie uus toataim! Ikeast 50 centi tükk.

Ja siin on meie armas kodu. Lõpuks sain ka meie toast pilte teha, kogu pühapäev möödus koristades.

Aber es lohnt sich. Schau mal!

Georgiana laud

ja minu laud.

 Georgiana pool

 ja minu pool.

Igas kodus on vähemalt üks portree, ma pakun. Selline on minu portree, joonistanud 2 a Jakob. 
Midagi väga erilist minu jaoks.

 Herbertina, romantikaküünlad ja origami-kaunistus kingitusena Georgiana sugulastelt.

Minu fotod

Albert

Ja pilte nädal aega tagasi, kui Hunderwasseri näitust käisime Isabelaga vaatamas...

Isabela

Väga vinge fassaad ja näitus. See oli avatud 6. novembrini. Umbes 2 tundi näitusejalutust ja miljon uut ideed

 Hundertwasseri kavandatud KunstHausWien. Lainetav põrand. Öko-arhitektuur.

Vinge päev oli, vaatamata sellele, et mul jalg siledal asfaldil kahekorra käis ja paistetus alles nüüd välja lõi. Aga jalg juba paraneb. Pean lihtsalt vähem kõndima ja jalale puhkust andma. 

Ja üks asi veel! Kõik kallid sõbrad ja tuttavad, kes mind jõuludeks ja aastavahetuseks Eestisse ootasid. Ma tulen Eestisse alles jaanuari lõpus, kui mu Erasmus läbi saab. Seekordsed jõulud ja aastavahetuse veedan ma Georgiana perega Rumeenias!!! Piletid on ka juba ära ostetud, niiet, no kidding, ma päriselt lähengi. Ootan väga seda reisi 15.12.2011 - 9.01.2012! Midagi teistsugust! 
Ja me elamegi siis Georgianaga 4 kuud iga päev koos. Uskumatu! 
Ja mäesuusatamise proovin ka kindlasti ära!

Liebe Grüsse!