Eile oli esimene päev, kus kohtusin teiste õpetajaerasmuslastega. Nagu arvata oligi, enamus on naised (26!), AGA meil on 4 väga kena poissi ka;): Manuel Jose, Eduardo, Konstantinos ja Gabriel. Kõlavad hästi, eks? Ja tegemist on tõesti muy bueno-looking poistega, väga lõbusad ja abivalmid.
Tüdrukutest saan siiamaani kõige paremini läbi belglanna Julie`ga. Ta on sama vana kui mina, aga õpib põhikooli võõrkeelte (saksa ja inglise keel) õpetajaks. Öeldakse, et esmamulje on ülioluline ja selles veendusin ma ka eile, kui ma, no surprise, hiljaks jäin, aga seda ainult natuke. Igaljuhul kedagi meie kohtumispaigas ei olnud ja siis ma põrkasingi kokku Julie`ga. ja ühest pilgust piisas - "Sa oled ka erasmuslane?" "Jah" "Ok, aga kas sa tead, kuhu me minema peame?" Ja seal juba oligi herr Bauer (erasmusaste koordinaator), kes lahkelt meid tervitas ja "te vist ei tea, kus teised on?" küsis. Vahemärkusena: herr Bauer on väga vinge, kohe algusest peale on temaga nii lihtne suhelda - ta on selline popp ja noortepärane ja ei suhtu meisse üldse ametlikult, loob kohe alguses vaba õhkkonna. Aga, mis peamine, ta räägib nii saksa kui mõnede mitte saksa keelest arusaavate erasmuslastega inglise keelt Ü-L-I-A-E-G-L-A-S-E-L-T. Kohe rõõm on, et ma saan IGAST sõnast aru :D. Tagasi tulleS Julie juurde - ma ei tea, aga mõne inimese lihtsalt tunned kohe alguses ära, et võiks edasi suhelda ja üldjuhul jääb selle inimese nimi ka kohe alguses meelde. Julie on pärit Belgiast ja ta räägib väga armsa prantsuse aktsendiga saksa keelt. See kõlab väga mõnusalt...
Aga muidu on kõik nii uued näod ja need, kes mind paremini tunnevad, teavad, et ma pole selline, kes kohe tutvuma jookseb. Kõik tuleb omal ajal, pealegi mulle ei meeldi pealetükkivus ja võltsnaeratused... Tuutorid olid küll väga rõõmsad ja abivalmid, aga minu jaoks need tuutoritunnid natuke venivad. Ma ei tea, tahaks juba täiega õppima hakata, aga praegu kõik veel tutvuvad ... mmm...süsteemidega.
Õhtul toimus Club Rides esimene erasmuslaste pidu. Väga meeldiv vastuvõtt klubi omaniku poolt ja tasuta sissepääs...mhmh. Muidugi pidu algas kell 7 ja oli esmaspäev. Tean, pole ise ka kunagi esmaspäeval kell 7 diskotama hakanud, aga kunagi on ikka esimene kord. Ja pidu algaski kell 7. Eripakkumine: ainult tund aega enamus kokteile ja longdrinke, mis te arvate kui kallilt? Pamparampapaa.......50 euro senti!!!!! Pärast seda tõusid hinnad 1 eur/h. Nice. Aga kella 8ks olin juba tervelt 1 euro eest jooke ostnud ja ma olin üks kiiremaid joojaid. Get on the dancefloor! Justnii, jahe põhjamaa blond oligi üks neist esimestest (tuutor tegi tantsuliigutusi juba natuke varem), kes tantsu vihtuma hakkas:D Kaua sa ikka tutvud ja nagunii ei jää mulle kõik nimed meelde. Pealegi erasmuslaste võõrkeele oskus kõigub ikka väga kõvasti: mõni ei oska üldse saksa keelt ja inglise keelgi pole fluent, aga eelis on võõrkeele õpetajatel, kes tõesti oskavad selgelt ja ladusalt rääkida ja ma ei pea lihtsalt noogutama või juba mitmendat korda Mida? küsima.
Siinkohal suur-suur tänu mu võõrkeele õpetajatele, sest midagi on ikka külge jäänud ja vähemalt mu diktsioon on hea. Aga muidu on väga väsitav hommikul ärgata ja kohe saksa keeles rääkima hakata (Georgianaga ainuke võimalus suhelda). Vahel tahaks lihtsalt Hommikust! talle öelda. Aga muidu me mõistame üksteist väga hästi, kui vaja siis tuleb Denglisch (Deutsch+englisch) appi. Igatsen väga eesti keelt, sellepärast ka pikemad blogid. Vähemalt on mul piiramatult kõneaega, thank god!
Erasmuslaste peo juurde tagasi tulles, oli ikka ülilõbus õhtu. Peole minnes mõtlesin küll, et nagunii lürbin oma kokteili ja istun kuskil sohval kella 9ni ja siis aidaa! koju. Aga väga kerge oli kõigiga suhelda ja inimesed ise tulevad tutvuma ja tahavad sõbraks saada:D ja sõbrapilte teha:D Neid tehti päris palju, aga ma ei tea, millal või kus neid näha saab. Eks siis riputan siiagi midagi üles;) Pidu hommikuni ei kestnud - 4-5 tundi tantsu ja kokteile ja ma seekord rohkem ei jõudnud. Pealegi mingi aeg tekkis klubis väga kilud karbis tunne ja jälle polnud midagi hingata... Peol oli hiljem ka palju mitte-erasmuslasi ja ma ei tea, kui paljud teada tahtsid, kust ma pärit olen. "Saksamaalt?" ok, aga "Kreekast?" Minu blond pea ja hele nahk? "Eestist, eiei, sa tuled Saksamaalt" jne. Nojaa, ma ei tea, kui palju nad joonud olid. Aga siinkohal, Mario - need kenade nimedega erasmuslased siin aitasid alati hädast välja, kui keegi pealetükkivaks muutus. No worries!
Täna saigi minu esimene Viini-nädal täis ja teate, nii piinlik kui see ka pole, panin siinse super-kõikjale kiiresti kohalejõudva ühistranspordiga totaalselt pange. Tegelt ka ei usuks, kui ise poleks sõitnud. Mhmh, eile oli erasmuse-pidu. Igaljuhul sõitsin s-bahni ja bussidega kokku u 1,5 h. Õnneks tuli õigel ajal meelde kaarti kontrollida. No ma ei tea, mis mul mõttes oli. Katsetasin uut teekonda kooli, et äkki jõuab kiiremini, aga välja tuli, nagu ikka heade plaanidega. Tegin siis selle tunne-Viini ekskursiooni ära ja õppisin kahte asja:
1) sõita alati U-bahniga, pole valgusfoore ega muid segavaid faktoreid teel. Bussiga sõita ainult lühikesi vahemaid (täna siis 14 peatust!!!)
2) katsetada uusi marsruute, kui on aega, mitte kui on vaja õigeks ajaks kooli jõuda.
Aga inimene õpib oma vigadest, ma loodan, et mina ka. Aga, poolkurjalt (enda peale) kooli jõudes (tund aega hilinemist!), tuli välja, et teised erasmuslased alles ootavad oma pin-koode, mis mul oli juba ammuilma käes ja aktiveeritud. Niiet minu jaoks ei toimunudki koolis kuni kella kaheni midagi (koolis pidime olema kl 9 hommikul). Sain siis hommikust süüa (armas söökla, aga, tüdrukud, korrutage söögi hind 2ga) ja oodata. Täna tutvustati ka üsna kiirelt raamatukogu ja siis täpselt alates kella kahest sai hakata õppeainetele registreeruma. Ja siis jooksid arvutid kokku. The end. Midagi sain küll registreeritud, aga tegelt on jälle paar halli karva juures: tunniplaani koostame ise, aga siin jooksevad need ained nii kaootiliselt tunniplaani. Kõigile ainetele ikkagi veel ei saa registreeruda (ja ma ei tea, kas hiljem jällegi kohti on, kui ma midagi maha magan) ja mõni aine kestabki ainult ühe kuu. JA mõne aine eest saab ainult nt 0,75 EAP. Oeh, eks näis, mis saama hakkab.
Kuna ma olen nii algaja blogi pidaja, siis enamus asju kuulete tagantjärgi, aga ma proovin, ikka esimesel võimalusel kõik kirja saada, muidu kuldkalakesel lihtsalt ununeb... Ja teate, kes veel mu blogi on lugenud? Georgiana!!! Ta tõlkis mu blogi rumeenia keelde:) Lihtsalt nii armas! Tema ei lase koduigatsusel tekkida, kuigi me mõlemad igatseme ikkagi Peret ja Sõpru. Für Georgiana: Du bist beste Koch, die ich kenne. Es ist immer lustig mit dir. Mir gefällt! Doch!
JA VEEL: Suured tänud kõigile, kes on tagasisidet andnud mu online-päevikule, nii siin kommenteerides, kui ka faces ja telefonis. See läheb mulle väga korda ja teeb kohe südame soojaks ja rõõmsaks. Aitäh:D Tükike teist on alati minuga. Kallistan igat ühte teist.
Tänaseks olen Viinis tervelt 7 üli-päeva veetnud ja nüüdseks oleme ka Georgianaga leivad ühte kappi pannud. Täna tegi jälle Georgiana süüa. Talle meeldib. Ja ta oskab seda nii hästi. Vaadake!
Bruschete
See pilt on spetsiaalselt mu emale ;) Taustaks meie ühisköök, mis on, täna lugesin kõik kapid kokku, 36le. Jeaaah!
Bruschete
Algaks see kool ka juba ükskord. Ei jõua ära oodata!
NB! Päike kõrvetab ikka veel :D
