Nädalavahetus

Laupäeva hommikul ärkasin täiesti üksi ühikas ja peas polnud mitte ühtegi plaani. Mõtlesin, et kui Georgiana tagasi tuleb, siis vaatame, mis saama hakkab. Ja kuna ühtegi kindlat plaani polnud, siis olid kõik ideed teretulnud.

Georgiana pakkus välja, et kohtume tema sugulastega, kes tulid mõneks päevaks Viini. Kuna hommikusöök jäi totaalselt vahele, sest lihtsalt läks kiireks ja kohtumine oli nagunii kohvikus kokku lepitud, siis kohvitasime ja sõime Starbuckis.

Ruxi ja Alex on natuke üle 20 aasta vanad ja juba mitu aastat abielus. Nii lahe ja ilus paar ja oioioi kui kahju mul oli, et ma sõnagi rumeenia keelt ei räägi. Ja kuna nad polnud Georgianat kaua aega näinud, siis toimus kogu vestlus rumeenia keeles. Lähipäevadel ostan rumeenia keele õpiku ja läheb lahti, sest
1) See on Georgiana emakeel
2) Georgiana sõbrad suhtlevad rumeenia keeles (siiamaani mu ainuke seltskond)
3) Rumeenia keel kõlab väga vingelt
4) Nõme on istuda seltskonnas ja mitte midagi aru saada (kuigi Georgiana tõlgib vahetevahel)
5) Georgiana kutsus mind Rumeeniasse!!!!!!!!!!!!!!

Pärast seda käisime kiirel poetiirul, sest külmkapp oli tühi. Kuna kasutame suurt ühiskööki ja ruumi on vähe, siis ostame kõik asjad kahepeale. Nii on palju mugavam ja me nagunii teeme koos süüa. Siiamaani on nii väga mugav olnud ja, muy importante, me mõlemad sööme kõike:P

See päev me aga süüa ei teinudki. Ruxi ja Alex kutsusid meid välja sööma. Einestasime ühes paljudest välikohvikutest- restodest - Bermuda Bräu. Menüü oli väga väike, aga see eest oi kui maitsvad toidud! Siinsete kohvikute-restode puhul ongi väga hästi eristumist tunda, mida võiks Eestis ka rohkem olla. Polegi tähtis, et menüü piiblipaksune oleks, peaasi, et inimesed tagasi tuleksid. Kui mõnel kohviku- või restoranipidajal ideid on vaja, siis võib mulle julgelt helistada:D

Kõhud täis jalutasime mööda kesklinna.

Kuna Alex ja Ruxi külastavad Viini vähemalt korra aastas, siis on neil parimad kohad teada.. ja nad tahtsid neid meilegi näidata. Lucky me! Kindlasti pidime külastama Zanoni&Zanoni jäätiserestorani. Ja nii oligi, et terve menüü oli täis jäätisehõrgutisi:P Ja meil kulus Georgianaga ikka aega, et see kõige-kõige välja valida. Lõpuks suutsime ikka mingisuguse valiku teha, kuigi ma oleks tahtnud kõike proovida.

Ja see ei ole veel kõik... Edasi suundusime kokteilibaari Dinos. Hämar ja hubane baar, kõige originaalsema menüüga, mida näinud olen. Menüü oli nagu väike raamatuke, milles oli julgelt 100 või rohkem kokteili. Igaljuhul muud nad peale jookide seal ei paku. Jookide hinnad algasid 9 €, aga kallimaid kui 15€ ma ka ei näinud. Living in a city...
Alustuseks tellisid Alex ja Ruxi kõigile Bloody Brain... shot, mida menüüs polnudki...:D

 See on kunst! Und schmeckte auch gut!

Selliseid koomikseid oli terve menüü täis. lol

Kell võis olla 9 või 10 kui sealt tulema hakkasime, aga väljas oli ikka veel soe ja kõik välikohvikud rahvast täis... Jätsime Alexi ja Ruxiga hüvasti, nad läksid hotelli reisiväsimust välja puhkama (16 h rongisõitu!) ja meie suundusime ka tagasi ühika poole.

Ja siis õhtul kutsus Denise meid veel klubisse. Mhmh, ok, lähme! Minu jaoks siis esimene kord Viini ööklubides. Nagu ikka lõime ennast üles ja linnas kohtusime Denisega, ta elab teises ühikas (Doonau kaldal, aaaah:D). Alguses oli plaan minna Club Locosse, aga seal olid kilud karbis ja siis läksime naabermajja Club Ride, seal oli enam-vähem. Klubimuusika oli seinast seina ja alates aastast 2005. Niiet ei midagi erilist, klubi nagu klubi ikka. Kuid samahästi oleks see käik võinud olemata olla - ebameeldivad tutvused, riided suitsused ja hingata polnud ka midagi... 

Aga tüdrukutega oli lahe. 

 Ja öö lõppeski Doonau kaldal... Läksime veel Denise juurde veini jooma.

Pühapäev on tore päev :D See oli tõeline sonnige Sonntag (päikseline pühapäev). Alex ja Ruxi kutsusid meid sushi restorani - Okiru Running Sushi. Võtsime lauas istet ja maksma pidi ainult ühe kindla sissepääsu summa - see võis olla umbes 15 - 20 € ja selle raha eest sai süüa niipalju kui jaksad. Sellist asja ma polnud ka varem näinud: resto keskel asus köök ja selle ümber lauad, iga laua juures läks mööda jooksev lint, mille peal siis väikesed portsjonid aasia toitu. Lint jooksis vahetpidamata ja võtta võis niipalju kui ära jaksad süüa. Pakuti erinevaid sushisid, salateid, kõikvõimalikke mereande, magustoiduks enamasti puuviljad (soojad ja külmad) ja koogid. Kuna kogused olid väikesed, siis muidugi sai kõike järgi proovitud:D

Ja pärastlõuna veetsime Georgianaga Schönbrunnis. Jalutasime ja nautisime ilma ja vaadet.

 Aga ka see ei ole veel kõik. Kuna Schönbrunn asub meeletu suurel territooriumil ja see hõlmab nii lossi, parke, loomaaeda, palmidemaja ja mida kõike veel, mida ühe päeva jaoks on ütlemata palju, siis rohkem pilte ja juttu juba järgmine kord, kui pikema tiiru ette võtame.

Tschüss!