Thursday, January 12, 2012

Elu Paradiisis

sai läbi ja 9. jaanuari hommikul maandus meie lennuk õnnelikult Viini lennujaamas. 3 nädalat elu Rumeenias ja mul on nüüd kaks perekonda ja kodu :D ja meeletult fotosid. Elu Paradiisis sai läbi ja seda on kohe siin Viinis tunda. Ma ei oska endale enam süüa teha ja jälle peab ise pesu pesema ja ülikoolis käima. Nii harjumatu pärast puhkust kui ema, isa ja õed kõige eest hoolitsesid. Ja teine harjumatu asi on kevad - päike paistab ja tänavad on kuivad. Ja jälle saab trennis käia:))

On ju Paradiis...

Aga tegelikult tegin ma omast arust ikka kõvasti tööd restoranis ja seda alates jõuludest kuni esimeste päevadeni 2012. Sest just siis külastas Paradisul Acvaticut kõige rohkem kliente aastas ja hotell oli täis broneeritud. Ja mõni päev juhtuski, et restos polnud mitte ühtegi vaba lauda. See aga tähendas, et me jooksime kandikutega non-stop 5-6-7-8 tundi järjest. 


Aga esimene tööpäev - see oli jõululaupäev - möödus meil veekeskuses ja viimane tööpäev - see oli pühapäev - möödus samuti seal. Vahepeal siis nädal ja pool laudade koristamist, kartulite koorimist, kandikutega jooksmist, tortide tegemist, pizza ja jäätise söömist...

Ja kõik see finišeerus meeletu firma (uusaasta ja ühtlasi firma 21. tegevusaasta tähistamise) peoga 6. jaanuaril.

Meie aastavahetuse outfit nr 2


Pepsi & Fanta 


Isaga


ja emaga

 Pärast 3 nädalat rumeenia keeleruumis elamist ma sain tervest lausest aru

Meie perekond. Pildilt on puudu vaid noorem õde.


Alina, vanaisa ja Rodicaga


 Ja kogu tralli jäävad meenutama hullud rumeenlased, palju tantsu ja traditsioonilist toitu


ja ülivinged töökaaslased.


Supertalent Nicky Minaj ja G

 Ning mul õnnestus ühele pildile jäädvustada terve meie koerapere. See oli saavutus!

12 päeva ja Liis maandub Viini lennuväljal. 18 päeva veel ja ma olen omas kodus!!!

Tuesday, January 3, 2012

Yana. Craciun&Revelion.

Tegelikult vaarivad nii j6ulud (Craciun) kui aastavahetus (Revelion) lausa eraldi peatukki ja kronoloogiliselt peaks ma neist ennem kirjutama, aga mu eufooria ei ole ikka veel ule lainud. Nimelt on mul nuud taiesti oma brand, mille inspiratsiooniallikaks olen just mina ise. Seega alustame Yanast!

Nimelt 2. jaanuari hommikul, kui ma parasjagu Tropical Bar koogis kartuleid koorisin, tuli mu rumeenia ema Rodica kooki ja teatas, et alates tanasest laheb muuki uus tort - Yana. Jah, mitte kook, vaid lausa kolmekordne tort vaniljekreemi ja sulasokolaadiga. Mul ei ole lihtsalt s6nu, kui hasti see perekond mu eest hoolitseb ja omaks tutreks nad mind juba peavad. Nagu Rodica utles, ta tahab uue tordi oma tutre jargi nimetada. Eks nad naevad ja moistavad kui raske mul on taiesti v66ras keelekeskkonnas elada ja teevad omalt poolt k6ik, et ma ennast nende juures hasti tunneksin. Elades juba teist n2dalat Puchianude juures m6istan, et nad ongi 200% hooliv, uhtehoidev ja armastav perekond. Nii ongi, et kurta saan vaid oma olematu rumeenia keele ule.







Esimene tukk torti osteti esimese 15 min jooksul parast avamist ja 6htuks oli k6ik otsas (nagu enamus restorani menuust). Muide, parast Yana-tordi letile serveerimist, kutsus Rodica mu enda juurde kooki ja utles, et nuud opib Jana ise Yanat tegema:)) Ma hullult naudin koos Rodicaga kookide ja tortide tegemist. Ta laseb mul nii palju ise teha ja usaldab mind juba algusest peale vaga. Ukspaev kutsus mu kooki ja ei lubanud Georgianal kaasa tulla. Tavaliselt peab uks peretutardest, kas Georgiana voi Andreea mul korval olema tolgiks, aga seekord ei lubanud Rodica midagi kellelgi tolkida. Ta hakkas rumeenia-saksa keeles seletama ja ette naitama, mida ma pean tegema (Olen pidevalt oma abi pakkunud ja jeeeeee ma teengi kooke ja torte!!!). Alates sellest paevast koogis kain paeva jooksul uha tihedamini ema juures, teda aitamas. Ei pea vist mainimagi kui palju meeldivam on kooke ja torte testida kui laudu koristada ja kartuleid koorida. Nii ma siis olengi 6ppinud palju uusi retsepte ja tagasitulekupeol saate kindlasti ka Yanat maitsta!!!

Joulud. Craciun. Weinachten. Christmas.




Georgiana nobu Marius. 


Esimene perepilt saigi just jouluohtul tehtud.

Kui ma ukspaev kurtsin, et see aasta (siis oli veel 2011) ei olegi veel piparkooke soonud, siis see viga sai 1. jaanuaril Denise juures parandatud. Denise vanaema oli peaaegu samasuguseid piparkooke nagu me Eestis soome kupsetanud. Mite kl nii krobedaid ja teistsuguse glasuuriga, aga ikkagi piparkoogid!!! Rumeenias suuakse piparkookide asemel Cozonaci, mis oma olemuselt on keeks (taidiseks voib olla pahklikreem voi rosinad). Kuigi alguses Denise kutsus meid enda juurde sarmalesid (sarmaale on lihaga taidetud kapsarull, ulimaitsev traditsiooniline rumeenia jouluroog) sooma, siis teadagi, tema juures ei jaa toidud kunagi uhekaiguliseks. (Siinkohal tuleb meelde esimene 6htusook Denise pool, kus ta isa serveeris meile kolmekaigulise 6htusoogi. Kui Denise isa kuulis, et ma olen Eestist parit, lausus ta : Kristina Smigun, Andrus Veerpalu ja see mis see kuulus staadion teil oligi...........mmm........Otepaa - esimene rumeenia mees, kes mu sona otseses mottes sonatuks vottis:))))



Aastavahetuse glamm


Kuigi meie paris aastavahetuse pidu toimus uhes magedesse uuritud majas, siis ma oleksin pigem jaanud koju koos Rodica ja Gheorghega aastavahetust tahistama. Jana, ma ei saa sind uksi peole lasta, utles mu rumeenia isa:)))

Hea, et 30. dets 6htul Georgiana mulle moned tantsusammud selgeks opetas. Traditsioonilisi laule ma laulda ei osanud, aga tantsida oli tore. Verruckte rumeenlaste seas :D



Ready to go to celebrate the new year

AGA ma ei saa mainimata jatta 2 vaga olulist fakti.
Brasovi v6imsaimat ilutulestikku sai naha Belvederes (maletate seda kaunist oist linnavaadet mu eelmises blogis?) Moelda, kogu linna ilutulestik uheskoos. I missed the most beatiful firework in Brasov - you could see the whole towns firework in one place - from Belvedere.

Arvatavasti maailma koige vingem peopaik koos koige fancimate inimeste ja pokaalidega oli Inxi juures. (Inx, lopuks leidsid karikatele moistliku lahenduse!!)

Probably the fanciest party was held by Inx. Just take a look at these huge goblets they have to drink champaigne. 

Aga muidu olen alates jouludest Paradiisis meeletult tood teinud ja kuigi siin on kuum (koik restorani kliendid tulevad otse veepargist), siis mul 6nnestus ikkagi gripipisik sisse saada ja see pole minust tanaseni lahti lasknud. Aga Paradiisist ja toost peab juba uue sissekande kirjutama.

Aitah Kairile jouluks kodutunde saatmise eest. Ingridile paide eest. Sopradele meeletult sudamlike soovide eest jouludeks ja aastavahetuseks.

Eriline tanu perele ja sopradele Eestisse ja koju ootamise eest.

Ma igatsen teid ka. Väga.