Kirbuturg, Prater ja pikk muuseumiöö

 Reedel oli linnas kirbuturg ja me mõtlesime ka mõne erasmuslasega sealt läbi käia. Mind just huvitas, kuidas on laat Austria moodi. Asju oli palju rohkem, süüa palju suuremates kogustes, rohkem tänavamuusikuid ja tänav võis olla 1 km pikk! Hauka laat kahvatub selle kõrval. Igaljuhul lõpuni me ei jõudnudki, sest päike paistis lagipähe ja väsimus tegi oma töö. Oh seda rahvamassi! Go with the flow või muidu oled .... ei leiagi õiget sõna.

Mida me seal nägime?

 Kaunist keraamikat.

Palju juustu.

 See retro-kolmekas oli nii vinge, aga ma ei tea, kas ka müüa.

 See antiik-trükimasin oleks justkui "Murtud lilledest"  (Jim Jarmusch, 2005) võetud. Imetlesin päris pikalt ja mõttes kerisin uuesti seda filmi...mmmmmmmmmmm See antiigikoht oligi mu lemmik, jäin päris pikalt asju imetlema, kas tõesti kunagi neid kasutatigi. Oleksin mitme asja kohta ka müüjalt küsinud, aga nagunii nad vuristavad nii kiiresti, et ma peaks ainult noogutama. Igaljuhul niipalju ma sain aru, et kui ma tõesti oleks soovinud Marilin Monroe pilti oma seinale osta, siis oleksin selle 50 € asemel 25 € saanud. Ma tõesti oleks selle mustvalge foto (1mx1m) ostnud, kui oleks teadnud, kuhu see riputada... Ühikaseinale just naela ei löö...

 Anni! Su juustel on veel kasvamisruumi. Natuke.

Muidugi teid huvitab, mis ma siis kirbukalt ostsin...

................................................................süüa loomulikult :D Mix pakotas. India toit.
Kuna ma olen kõigesööja (nagu Georgianagi, meie nali: me ei pea poes kunagi küsima üksteiselt, kas sa seda sööd?), siis see maitses väga hästi. Vürtsikas, teistmoodi, aga maitsev.

Siin me siis istusime ja lõunatasime.

Õhtul käisime Georgianaga Prateris. Ei saa öelda, et see on linnajagu. Lihtsalt metroo peatub Prateris. Seal on ostukeskusi, kindlasti midagi veel ja lõbustuspark. Seal lõbustuspargis siis õhtu veetsimegi...

 Nägin ära Riesenrad `i, mis juba kuu aega mu desktoppi ehtis:D Aga sellega sõitma ei läinud, sest Georgiana arvates oli mõttetu maksta 12€ üliaeglase sõidu eest kapslis, kui 5 € eest saab sõita sellega (all).

 Praterturm - see lennutas inimesed otse taevasse, keerutas neid seal ja tõi tagasi maa peale. Tuul võttis pisara silma, aga muidu oli superkogemus. Alguses olid muidugi käed märjad ja kõhus lõi õõnsaks, aga mu kõike näinud ja palju kogenud Georgiana (ta oli enamus atraktsioonidega Prateris ja Euroopa pargis Saksamaal sõitnud, ja ma ei kujuta ette, millega ta peaks sõitma, et tal kõhus õõnsaks lööks) ütles, et see polegi nii kiire ja on üks romantilisemaid. Pärast piletiostu ma ikka närvitsesin "Ma ei tea, kas ma ikka julgen....." Georgiana: "Aga sa näed kogu Viini!" "Ma ikkagi ei tea..." "Aga see ei ole ju midagi ja sa näed tervet Viini" "Mmmma ei julge ikka..." "Aga, mis sa siis teed, kui lapsed tahavad Praterisse tulla?" Ja siis olidki meie turvarihmad kinni ja sõit algas! Tagasi maa peale jõudes ma veel naljatasin, et "noch ein Mal (veel üks kord)" Ja see kena turvamees olekski meid teist korda ka veel sõitma jätnud, kuid külm hakkas... Ja ma nägingi tervet Viini!

Näete, kui õnnelik ma pärast olin!

Aa, ja selle hõlsti ostsin ka turult. Kodus näitan.

Laupäeval oli pikk-pikk muuseumiöö. See juhtub võib-olla 1 v 2 korda aastas, et ühe piletiga saab külastada kõiki Austria muuseume. Ühe öö jooksul kella 6st õhtul 1ni öösel. Pilet maksab muidu 11€, aga erasmuslased said 5€. 

Kuidas nüüd öelda: mul oli eeltöö totaalselt tegemata ehk siis ma ei olnud välja valinud ühtegi kindlat muuseumi, mida kindlasti tahaks näha. Teadsin vaid, et tahan Klimti näha. Muu võib ka olemata olla. Kahjuks  ka teised erasmuslased olid segaduses kui me saime väikse, aga paksu muuseumiraamatukese. Meil oli valida 660 muuseumi seast, neist 113 Viinis. Oeh... Pika öö jooksul jõudsime külastada 4 muuseumi.

 Muuseumikvartal. Pikk öö võib alata! Siit algas ka meie muuseumituur.

 Nägingi Klimti ära! Gustav Klimt "Medicine". Tegemist oli küll reproga, aga ikkagi. Ja seda esimeses muuseumis. Leopold Museum.

 Gustav Klimt. Elu ja surm. Muuseas Klimt on austerlane;)

Klimti kõige kuulsam ja minu teada maailma üldse kõige kallim teos - Suudlus- asub Belvedere muuseumis. (Kõige kallim kullakihi tõttu.) Küll ma selle ka veel ära näen;)

 Mõnikord oli vaade huvitavam.... Mona, Nike ja Julie.

 Dina Kuhn. Mis te arvate, mis võis olla selle keraamilise teose pealkiri? Hirv ja puu. Ei midagi keerulist.

Muuseumid on nii kavalasti külastajate jaoks tehtud, et kõigepealt sa käid kõik need korrused ja erinevad tasandid läbi ja siis suundud kunstipoodi, kust võis leida kõikvõimalikul kujul Klimti (postkaardid, märkmikud, pastakad, kruusid, magnetid, pabersalvrätid jms) ja teiste kunstnike töid tarbeesemete peal. Aga mulle jäid silma kõik need 9 jänest. Ja kui ma oleks rikas ja mul oleks neid kuhugi panna, siis ma oleks ostnud kõik need jänesed ära. Need jänesed on tegelikult Albrecht Düreri maali järgi Otto .... tehtud (kahjuks kunstniku nime ei mäleta ja netist ka ei leidnud). Aga võis arvata, et see "Feldhase" oli Albertina muuseumi kõige hinnalisem teos. Aastast 1502. Just sellepärast oleks ma ka need 9 jänest ostnud. 

Albertina muuseum oli väga suursugune. Albertina reklaamis end kui Monet`st Picassoni. Monet ei näinud, küll aga Picassot. Ei midagi erilist. Silmad ja käed läbisegi, katkised pillid ja muu. Aga "Vahemere maastiku" isegi ostaks. Kööki näiteks. 

Suursugususe juurde tagasi tulles: Albertinas on suursugune ülemine korrus, kus saab käia toast tuppa ja imetleda nt rokokood ja barokki ja muud. Kullasära ja antiik. Magamistuba, kirjutamistuba, elutuba....... Kahjuks ei teinud ma ühtegi pilti...see kullasära pimestas mind ja seal oli nii palav.....

Tõeliselt feil olid aga kaks muuseumi, kuhu sattusime täiesti juhuslikult. Ühes sai imetleda valget ja halli seina (ja leida mingit sügavat mõtet). See oli mingi visuaalse kunsti muuseum. Ja teises ootasime 1,5 tundi seistes(!), et näha ühte helendavat tähte taevas ja seda mõneks sekundiks (kaua sa ikka suudad jõllitada tavalist valguskera, mis pealegi polnud just väga palju suurendatud). Niiet ühesõnaga feil. Ja me olime nii pettunud.

Aga Mona kuulas ootajate saalis veidi tarka juttu ja siis tuli tagasi ja haris meid;) see oli lõbus. Ja ma õppisin selgeks ühe lause, kuidas jätta meelde planeetide järjekord: "Mein Vater Erklärt (Maa on sks keeles Erde, muu peaks olema sama, mis eesti keeles) Jedes Samstag Neue Planeten (see oli siis kui Mona veel koolis käis ja Pluto kuulus ka Päikesesüsteemi)". Aga koos kannatasime seal järjekorras ja kui alla tulime siis ainult 2 tüdrukut küsisid, kuidas meeldis ja me ütlesime, et mõttetu on passida. Nad olid tänulikud. Oleksin tegelikult kõigile seal järjekorras öelnud, et tehke oma paari tunni muuseumiööga pigem midagi kasulikumat, aga mis ütleja mina olen...

Öösel koju jõudes ja Georgianaga muljeid vahetades, sain teada, et ta käis nt liblikamuuseumis (ainult et liblikad magasid ja tiivad olid suletud), kommimuuseumis (ta tõi mulle ka komme!!!), tekstiilimuuseumis ja kuskil veel. Sai palju tasuta nänni ja tal oli ka mida vaadata (Denise oli kodus eeltööd teinud.) Tegelikult on muuseumid lahedad, sisustavad kenasti aega ja on õpetavad. OLEKS ma ka eeltööd teinud või OLEKS ma vähemalt teadnud, et midagi niisugust üldse olemas on siin, siis me oleks ka läinud nt šokolaadi-, martsipani-,  klouni-, raha-, muusika-, paberi-, kella-, kinga-, võlukunstimuuseumisse. Hommikul meie suures ühisköögis kuulsin, et ühes muuseumis on olemas veel terve kollektsioon sexmachine... Nojah, järgmine kord...

Ja homme hüppangi kool-kodu-trenn-söögipood rongile.

Tervitused Eestisse!